Koerte taastusravi – mis see endast kujutab

Koerte taastusravi on veterinaarmeditsiini valdkond, mis keskendub koerte liikumis- ja elukvaliteedi taastamisele, säilitamisele ja parandamisele. Sarnaselt inimeste taastusravile kasutatakse spetsiaalseid harjutusi, manuaalteraapiaid ja füüsikalise ravi meetodeid. Näeme ka loomadel palju kiiremat taastumist vigastuste korral, operatsioonijärgselt ja krooniliste haiguste korral. Eesmärgiks on, et koer saaks liikuda vabamalt, valutumalt ja olla igapäevaselt aktiivsem.

Taastusravi abil saame leevendada valu, mis on tekkinud vigastuse tagajärjel, operatsioonijärgselt või kroonilise haiguse tõttu. Taastada looma liikumisvõimet kui see on piiratud näiteks mõne neuroloogilise haiguse tõttu. Parandada lihasjõudu ja vastupidavust, et koer oleks vastuvõtlikum koormusele ning saaks elada kvaliteetsemat elu. Suur osa on kindlasti ka erinevate probleemide ja vigastuste ennetamisel. Taastusravis ei räägita ainult tagajärgedega tegelemisest, vaid ka nende vältimisest. 

Probleemide korral jõuavad koerad tihtipeale visiidile läbi loomaarsti suunamise. Kuid järjest rohkem omanikke on teadlikumad taastusravi kasulikkusest ja võtavad juba varakult ka ise spetsialistiga ühendust. Lisaks pöördutakse üha enam visiidile ka täiesti terve koeraga, et teostada ülevaatust ja ennetada probleeme. Eriti oluline on ennetus sportkoerte puhul. Nende koerte puhul räägime me ka spordispetsiifilisest lihastreeningust ning spetsiaalsest ettevalmistusest. 

Visiidil teostatakse koerale ülevaatus, vastavalt vajadusele nii ortopeediline kui neuroloogiline hindamine. Lisaks on võimalik ka mõõta lihasmassi ning hinnata liigesliikuvust, arutatakse optimaalset koormust ning liikumissoovitust. Edasi määratakse kodused harjutused ning vajaduse korral on võimalik teostada massaaži või kasutada füüsikalise ravi meetodeid (näiteks külma- ja soojaravi, laserravi, elektriravi). 

Kui inimeste taastusravis räägime erinevate aktiivsete harjutuste kasutamisest siis sama on ka koerte puhul. Inimesele on küll lihtsam selgitada, mida ja kuidas ta tegema peab või millist liigutust temalt oodatakse aga ka koerte puhul on olemas palju erinevaid lahendusi. Peamiselt kasutatakse toitu, et meelitada neid tegema soovitud ülesandeid. Enamiku koerte jaoks on see väga põnev ning nad on motiveeritud õppima uusi “trikke”. Kui koer ei ole maiusele motiveeritud, on võimalik teha harjutusi läbi mängu või lisada need igapäevatoimetuste sisse. Võimalik on neid meelitada erinevate asjade peale ja neist üle astuma, õpetada millegi peale tagurdamist, kummardamist, külgastumist. Variante on väga palju ning harjutusi kohandatakse vastavalt koera võimekusele. Paljud omanikud jäävad püsivalt harjutustekava juurde sest see on põnev nii koera kui omaniku jaoks. 

Koerte taastusravi on oluline samm koera tervise ja heaolu tagamisel, sõltumata sellest, kas tegemist on visiidiga pärast vigastust, operatsiooni või lihtsalt ennetava meetmena. Regulaarne lisatreening aitab hoida koera aktiivsena, valust vabana ja elukvaliteedi kõrgemal tasemel. Koeraomanikuna on oluline olla tähelepanelik ja võtta vajadusel ühendust spetsialistiga, et tagada oma lemmiku parim võimalik enesetunne. 

Levinumad ortopeedilised probleemid millega koerad taastusravisse tulevad on põlvekedra luksatsioon ja eesmise ristatisideme rebend. Koerad jõuavad visiidile nii enne kui ka pärast operatsiooni. Lisaks kroonilised liigeseprobleemid, näiteks ealiste muutuste korral või ka noored koerad liigesedüsplaasiaga. Põhiliseks neuroloogiliseks probleemiks on erinevad kaela- ja seljadiski haigused. Sellisel juhul pöördutakse visiidile kas valu, tundlikkuse kaoga või halvatusega.

Vigastused võivad lihtsasti tekkida mänguhoos ning neid võib olla keeruline ära hoida. Siiski on võimalusi, kuidas proovida neid ennetada. Kui sportkoerte puhul räägime koormuse eelsest soojendusest siis seda peaks kaaluma ka täiesti tavalise kodukoera puhul. Koertega metsa minnes on tavapärane nad lasta kohe autost otse lahtiselt jooksma, kuid kui koer läheb otse ebatasasele pinnale jooksma võiks sellele eelneda hoopis viis minutit rihmas jalutuskäiku või traavi, et ta soojaks saada. Lisaks on oluline leida optimaalne liikumisnorm mis koerale sobib. Kõik koerad ei ole piisavalt võimekad tegema nii pikkasid jalutuskäike, nagu nende omanikud arvavad. Tihtipeale peavad omanikud oma koeri võimekamaks ning nad ei märka erinevaid valu tunnuseid. Üheks sagedasemaks põhjuseks erinevate vigastuste puhul näeme äkilisi sööste aia ääres ning äkilisi pallimänge. Pallimängud on paljude koerte lemmikud, kuid tegelikkuses peaks hindama millist kahju see võib tuua ja vaatama kuidas seda mängu mängitakse.